Nikolai von Glehn Nõmme planeerijana (1872-1908)

Nõmme asum sündis 19. sajandi viimasel veerandil soodustatuna kahest asjaolust.

1. Suvitajate tung Tallinna-lähedasse looduskaunisse kohta ning raudteepeatuse asutamine nende initsiatiivil 1872. aasta juunis¹.
2. Nõmme alade maavaldaja, Jälgimäe mõisniku Nikolai von Glehni mõneti kummaline kinnisidee asutada siia linn koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

Plaan plaaniks, kuid esialgu oli asi linnast veel kaugel. Sajandivahetuseni arenes Nõmme siiski vaid kui suvitus- ja väljasõidukoht. Glehn soodustas kõigiti suvilate ehitamist. Pidurdavaks asjaoluks kujunes aga esialgu Balti eriseadus, mis keelas rüütlimõisa maade tükeldamist ja ehituskruntideks müümist. Maad sai ainult rentida. Kuid Glehn oli visa – 1880. aastal saavutas ta loa mõisast eraldatud väiksemaid krunte ka eraomandiks müüa. Sellega eraldus Nõmme administratiivselt Jälgimäe mõisast ja allutati Saue vallale².

Koos ehituskruntide väljaandmisega üritas Glehn mõningal määral kujundada oma “tulevikulinna” põhiplaani, arvestades sealjuures ka rahvuslikke ja seisuslikke vahesid. Lõuna poole raudteed oli kavandatud suvilate piirkond, sinna kerkisid esimesed majad praeguste Valdeku, Rohelise, Õie ja Mai tänava piirkonda, kuhu asusid elama põhiliselt sakslased. Seda kutsuti tol ajal Uus-Nõmmeks. Sinna – kvartalisse , mida piiravad Mai, Metsa, Nurme ja Põllu tänav – planeeris Glehn linna raekoja. Suvilate jaoks oli ka piirkond , kus 1873. aastal tegelikult kerkis esimene taoline ehitis. See oli ala põhja pool raudteed – Pärnu maantee, Idakaare ja Glehni tänava ümbrus. Mainitud piirkonnas, mida kutsuti Vana-Nõmmeks, olid omanikeks põhiliselt rikkamad eestlased ja “kadakad”. Harku ja Põhjakaare tänava ümbruses sai krunte peamiselt töörahvas. Sealsed elanikud käisid valdavas enamuses tööl Tallinnas ja pidid tõusma nö. koos kanadega. Lisaks peeti siin palju kodulinde-loomi ja kogu ümbruskond rõkkas seetõttu kukkede kiremisest. Kanaküla (Hühnerseite), niisuguse veidi halvustava nime sai see piirkond teistelt Nõmme elanikelt³.

Järgmise etapina asus Glehn 1902. aastal ellu viima plaani, mille nimeks „Nõmme tööstus”, kindlustamaks sellega inimeste hõivatust kohapeal. Kuid… olles küll majandust õppinud, oli ta väga ebapraktiline kõrge fantaasialennuga mees. Nii nägi ta vaimusilmis isegi Nõmme sadamat, laevad pidid Kopli lahest kanalit mööda otse Mustamäe nõlva alla sõitma.

Püstitati kolm valukuuri-metallitöökoda, tegevust alustasid mööbli-, seebi-, liimi-, vorsti- ja köievabrik. Kavas oli isegi „mustusetehase” rajamine ehk sõnniku tootmine Nõmme liivase pinna väetamiseks. See plaan oleks peaaegu lõppenud Glehni kottiajamisega vihaste majaomanike poolt⁴. Kõigi nende ettevõtete iga oli aga lühike.

Rahapuudust ja kaotusi kompenseerisid esialgu Glehni muud, Tallinnas ja Saksamaal asuvad kinnisvarad. Peagi aga tuli need müüa ja obligatsioon teha ka Jälgimäe mõisa peale. Krahhist pääsemiseks kirjutati varandus poeg Manfredi nimele, kes ka ise asus isa juurde Nõmmele⁵. Oli selge, et Nikolai von Glehni isevalitsuse aeg Nõmmel oli lõppenud. Kasvava asumi arengu ainuisikuline juhtimine hakkas üle jõu käima inimesele, kes hilisema teatrimehe Voldemar Panso väga tabava iseloomustuse järgi „nägi ikka suuri kõrgusi ja vägevaid tippe ja seepärast jättis alati silmapaari vahele aluse, mis peab ometi kandma neid vägevaid lõppe ja tippe”⁶.

¹ Эстлянские Губернские Ведомости nr 65, 17.06.1872, lk 188. Revalsche Zeitung 16.(28.)06.1872.

² Nõmme juht. Nõmme omavalitsuse väljaanne (1926). lk. 7. Balti eriseaduse muudatuse ja osa Jälgimäe mõisa maa-ala allutamise Saue vallale pidi kinnitama tsaar Aleksander II ise. Ametliku väljaande “Полное Собрание Законов Российской Империй” 1880. aasta köites seda akti aga pole.

³ P. Rahno. Kuidas nõmmest sai Nõmme. Horisont 1978 nr. 4. lk. 30.

⁴ Nõmme Teataja 29.10.1927.

⁵ Kinkeleping Nikolai von Glehni ja Manfred von Glehni vahel 23.04.1909. EAA f. 2486, n. 1,s.1129. Mõisale võetud võlanõuded olid selleks ajaks kasvanud 82136 rublani. Uued rendi- ja üürilepingud sõlmiti nüüd M. von Glehni nimel, kuid alla kirjutas neile tavaliselt ikka N. von Glehn.

⁶ Voldemar Panso (Osnap), Mees, kes rajas Nõmme. – Nõmme Leht, 22.06.1939.